Manuste turvaline avamine

Moodul 2: Kirjade lugemine · Lugemisaeg: 9 minutit

Õpieesmärk: Selle õppetunni järel tead, kuidas manus kirjas paikneb, millised failitüübid on ohtlikud ja miks, kuidas failinime lugeda ja mida teha, kui kahtled.

Põhimõisted: MIME, manus, base64, faililaiend, käivitatav fail, makro, html-manus, topeltlaiend, eelvaade brauseris, muu kanal

Kuidas manus kirjas paikneb

Tehniliselt on e-kiri ainult tekst. Ometi saad sellega saata fotosid, pdf-faile ja tabeleid. Seda võimaldab MIME: kokkulepe, kuidas kiri osadeks jagada. Manusega kiri koosneb vähemalt kahest osast: sõnumi tekstist ja failist. Igal osal on oma päised, näiteks:

Content-Type: application/pdf; name="offerte-bruidsboeket.pdf"
Content-Disposition: attachment; filename="offerte-bruidsboeket.pdf"
Content-Transfer-Encoding: base64

JVBERi0xLjcKJcfsj6IKNSAwIG9iago8PC9MZW5ndGggNiAwIFIvRmlsdGVy
...

Fail ise on teisendatud tekstiks base64 abil: iga 3 baiti muutuvad 4 märgiks. Seetõttu kasvab manus teel umbes kolmandiku võrra. Sellest räägime lähemalt õppetunnis 3.3. Valikuga Rohkem > Näita lähtekoodi näed seda ise iga manusega kirja puhul.

Kõige olulisem: faili nime ja failitüübi (Content-Type) valib saatja. Keegi ei kontrolli teel, kas fail nimega "factuur.pdf" on päriselt pdf. Nimi on silt, mitte tõend.

Miks mõned failid on ohtlikud

Fail on ohtlik, kui see saab sinu arvutis midagi teha kohe, kui selle avad. Foto või tavaline pdf näitab sulle midagi. Programm täidab käske. Erinevus peitub faililaiendis: tähtedes pärast nime viimast punkti. Selle järgi valib arvuti, milline programm faili avab.

Neid failitüüpe ava ainult siis, kui sa neid päriselt ootad ja oled saatja muu kanali kaudu üle kontrollinud:

• Käivitatavad failid ja skriptid: .exe, .scr, .bat, .cmd, .js, .vbs, .hta. Need on programmid või käsud. Avamine tähendab käivitamist. Tavaline klient, tarnija või pank ei saada sulle neid kunagi e-postiga.
• Otseteed ja kettafailid: .lnk, .iso, .img. Fail .lnk võib käivitada käsu. Faili .iso või .img avab Windows lisakettana ja selle sees on sageli omakorda programm või otsetee. Ründajad kasutavad sellist pakendit, et viirusetõrjest mööda pääseda.
• Makrodega Office-failid: .docm, .xlsm ja sarnased. Makro on väike programm dokumendi sees. Office blokeerib internetist tulnud failides makrod tavaliselt, kuid rünnaku eesmärk on panna sind neid ikkagi sisse lülitama. Dokument, mis palub teksti nägemiseks vajutada "Luba sisu" või "Luba redigeerimine", on ohumärk.
• Html-manused: .html või .htm. Need avab brauser veebilehena. Sageli on see võltsitud sisselogimisleht, näiteks sinu veebiposti või Microsofti oma, kuhu on sinu aadress juba sisestatud. Mida sa sinna kirjutad, läheb ründajale. Kuna fail asub sinu enda arvutis, ei näe sa aadressiribal kahtlast veebiaadressi.
• Parooliga zip-failid, mille parool on kirjas endas. Viirusetõrje ei saa krüpteeritud arhiivi sisse vaadata. Just seepärast ründajad nii teevadki. Tavaline parooliga kaitsmata zip ei ole tingimata kahtlane, kuid vaata enne avamist, mis selle sees on.

Aga pdf? Pdf on vaatamiseks enamasti ohutu, eriti brauseris. Oht peitub selle sisus: nupp "Vaata arvet" või QR-kood, mis viib võltsitud sisselogimislehele. Suhtu pdf-is olevasse linki sama kriitiliselt kui kirjas olevasse linki (õppetund 2.4).

Loe nime paremalt vasakule

Windows peidab vaikimisi tuntud failitüüpide laiendid. Fail nimega

offerte-bruidsboeket.pdf.exe

paistab siis kui "offerte-bruidsboeket.pdf". Windowsi jaoks loeb ainult viimane laiend: see on programm. Ka ikoon ei ütle midagi, sest programmile saab anda mis tahes ikooni, ka pdf-i oma.

Veebipost näitab nime nii, nagu see kirjas on, koos kõigi laienditega. Seepärast loe nime veebipostis, enne kui midagi alla laadid. Kui nimi on liiga pikk ja kärbitud, vaata valikus Rohkem > Näita lähtekoodi rida filename. Alusta paremalt: mis on pärast viimast punkti? Pane tähele ka pikki nimesid, kus enne päris laiendit on palju tühikuid, ning nimesid nagu "Factuur_2026_pdf.zip": neis on sõna "pdf", aga need on zip-failid.

Nõuanne Windowsi jaoks: lülita File Exploreris menüüs Vaade sisse failinimelaiendid. Siis näed alati päris laiendit.

Vaadata või alla laadida?

Kui klõpsad veebipostis manuse nimel, avab veebipost selle uues aknas, kui sinu brauser oskab sellist faili näidata, näiteks pdf-i või fotot. See on kõige turvalisem viis vaatamiseks: brauser näitab faili oma eraldatud keskkonnas ega käivita sinu arvutis ühtegi programmi.

Kui laadid manuse alla ja avad selle oma arvutist, avab selle laiendiga seotud programm: Word, Excel või .exe puhul fail ise. Just seal on risk. Laadi seega alla ainult see, mida vajad ja ootad.

Pildil näed sõnumit, millel on manusena kaks fotot, ja linki Laadi alla kõik manused. See link annab sulle ühe zip-faili kõigi manustega. Mugav, kuid nii laadid alla ka manused, mida sa pole vaadanud.

Usaldus sõltub olukorrast

Manus ei ole ohutu või ohtlik ainult failitüübi tõttu. Arvesse läheb ka olukord. Esita endale kolm küsimust:

1. Kas ma ootan seda? Sanne palus Ahmedilt fotot kleidist, seega on Ahmedi saadetud .jpg loogiline. Ootamatu "arve" ettevõttelt, kust ta pole kunagi midagi ostnud, ei ole.
2. Kas fail sobib looga? Hinnapakkumine on pdf. Hinnapakkumine .html-, .iso- või parooliga zip-failina ei sobi.
3. Kas saatja on õige? Vaata aadressi ja domeeni (õppetund 2.2). Kuid ole tähelepanelik: ka päris saatja võib olla häkitud. Kui Daani postkast on üle võetud, tuleb ohtlik manus täiesti tavaliselt aadressilt daan@example.com, sageli vastusena olemasolevas vestluses.

Kui kahtled, küsi muu kanali kaudu: helista saatjale numbril, mis sul juba oli, või saada uus sõnum (mitte vastusena kahtlasele kirjale). Päris saatja ei pea seda imelikuks.

Kas avasid siiski midagi, mis ei klapi? Ühenda arvuti võrgust lahti, muuda teisest seadmest oma paroolid ja kutsu appi. Kursus Turvaliselt internetis kirjeldab seda samm-sammult.

Praktikas: nii toimib see veebipostis

Manused asuvad veebipostis sõnumi teksti kohal. Klõpsa nimel, et vaadata; nime kõrval oleva noole kaudu saad muu hulgas valida allalaadimise. Laadi alla kõik manused annab ühe zip-faili. Roundcube'i juhend kirjeldab nuppe osas Manuste avamine ja salvestamine. Teistes veebipostides, näiteks Gmailis või Outlook.comis, toimib see sarnaselt: ka seal saad manust enne allalaadimist brauseris vaadata.

Kokkuvõte

• Manus on kirja osa (MIME), mis on base64 abil tekstiks kodeeritud; nime ja tüübi valib saatja ise.
• Ohtlikud on programmid ja skriptid, otseteed ja kettafailid, makrodega Office-failid, html-manused ja parooliga zip-failid.
• Loe failinime paremalt vasakule; loeb ainult viimane laiend ja ikoon ei tõesta midagi.
• Brauseris vaatamine on turvalisem kui allalaadimine ja avamine.
• Kui kahtled, kontrolli muu kanali kaudu; ka tuttav saatja võib olla häkitud.

Test (quiz)

Ülesanne

Ülesanne A2.3: Milliseid manuseid sa ei usalda? Materjal bijlagen-1.txt asub selle ülesande all: kümme nummerdatud manust, igaühel saatja ja olukord, milles kiri saabus. Hinda iga manust selle õppetunni kolme küsimusega (kas ma ootan seda, kas fail sobib looga, kas saatja on õige) ja selle põhjal, mida laienditest tead. Sisesta nende manuste numbrid, mida sa ei ava. Programm võrdleb sinu valikut vastusevõtmega ja näitab iga manuse kohta, kas valik oli õige, koos põhjendusega.

Lisalugemist

Kus on kirjeldatud samme veebipostis, kehtivad need WebOké veebiposti kohta; teistes veebipostides toimib see sarnaselt.

• Roundcube Webmail 3.2: Manuste avamine ja salvestamine
• Tasuta kursus Turvaline veebis tegutsemine ettevõtjatele 1.2: Andmepüük, juhatuse esindaja pettus ja arvepettus
• Tasuta kursus Turvaline veebis tegutsemine ettevõtjatele 3.5: Klikitud: mida nüüd teha?
• Postkast üle võetud või spämm sinu aadressilt: nii koristad üles
• RFC 2045, MIME 1. osa, koos base64-ga (inglise keeles): https://www.rfc-editor.org/rfc/rfc2045