Mis on pilv ja kes pääseb ligi su andmetele?

Moodul 1: Miks valida Euroopa pilv? · Lugemisaeg: 10 minutit

Eesmärk: pärast seda tundi oskad selgitada, mis on "pilv", millised osapooled pääsevad su andmete juurde ja miks andmekeskuse asukoht pole kogu lugu.

Põhimõisted: pilv, SaaS, PaaS, IaaS, teenusepakkuja, andmekeskus, jurisdiktsioon, administraatori juurdepääs, krüpteerimine andmeedastusel, krüpteerimine puhkeolekus, otsast otsani krüpteerimine, võtmehaldus

Pilv on kellegi teise arvuti

"Pilv" kõlab nagu midagi ähmast, mis hõljub kusagil meie kohal. Tegelikkuses on see väga konkreetne: sinu failid, kirjad ja kalender asuvad teise ettevõtte arvutites (serverites), hoones täis servereid: andmekeskuses. Sina rendid tükikese neist arvutitest ja kasutad seda interneti kaudu.

Võtame näiteks Bakkerij De Korrel, pagaritöökoja kahteteistkümne töötajaga ja domeeninimega example.com. Omanik Sanne on aastaid kasutanud ühe suure Ameerika tehnoloogiaettevõtte tuntud paketti: kirju aadressil info@example.com, jagatud kalendrit tarnemarsruutide jaoks, retsepte ja pakkumisi veebipõhistes kaustades ning vestlusrakendust personaliga suhtlemiseks. See toimib hästi. Aga Sanne ei tea tegelikult, kus need andmed asuvad ja kes kõik neile ligi pääseb.

Kolm pilve liiki

Sa kohtad kolme lühendit. Erinevus seisneb selles, kui palju teenusepakkuja sinu eest korraldab:

See kursus räägib peamiselt SaaS-ist: teenustest, mida väike organisatsioon iga päev kasutab. SaaS-i puhul korraldab teenusepakkuja peaaegu kõik. See on mugav, aga tähendab ka, et teenusepakkuja käes on peaaegu kõik.

Kes pääseb ligi su andmetele?

Kui su andmed asuvad pilveteenuses, on peale sinu endagi põhimõtteliselt veel osapooli, kes neile ligi pääsevad:

1. Sina ja su kolleegid, oma kontodega. Ja kõik, kellega sa midagi jagad.
2. Teenusepakkuja: administraatorid, kes süsteeme haldavad, klienditoe töötajad, kes sind aitavad, ja automaatsed süsteemid (näiteks rämpsposti filtrid või viirusetõrjed), mis loevad su andmeid, et oma tööd teha.
3. Osapooled, keda teenusepakkuja kaasab: andmekeskus, ettevõte, mis pakub tuge mõnes teises riigis, varunduse pakkuja. Neid nimetatakse allvolitatud töötlejateks (tund 1.2 ja 9.2).
4. Ametiasutused: politsei, justiits- ja luureasutused riigis, mille jurisdiktsiooni alla teenusepakkuja kuulub, kui seadus seda lubab. Milliste seadustega on tegu, loed tunnist 1.3.
5. Ründajad, kui turvalisus on puudulik või kui keegi su parooli kätte saab.

Punkte 1 ja 5 saad suuresti ise korraldada heade paroolide ja kaheastmelise autentimisega (tund 7.3). Punktid 2, 3 ja 4 sõltuvad teenusepakkujast, kelle valid. Sellest räägib see kursus.

Miks andmekeskus pole kogu lugu

Paljud teenusepakkujad ütlevad tänapäeval: "Sinu andmed asuvad Euroopas." See on hea, aga see on vaid osa vastusest. On kolm kihti:

• Kus asub server? Andmekeskuse riik. See määrab näiteks, millise riigi politsei pääseb füüsiliselt masina juurde.
• Kes on teenusepakkuja ja kes on omanik? Ettevõte kuulub selle riigi õiguse alla, kus ta on registreeritud. Kui Euroopa teenusepakkuja on Ameerika ettevõtte tütarettevõte, siis saab Ameerika kohus kohustada Ameerika emaettevõtet välja andma andmeid, mis on tema "võimuses", isegi kui need asuvad Euroopas.
• Kellel on võti? Kui andmed on krüpteeritud, on küsimus selles, kes saab need lahti krüpteerida.

Sõna "millise õiguse alla miski kuulub" jaoks on jurisdiktsioon. Server Frankfurdis, mille ettevõttel on emaettevõte Ameerika Ühendriikides, kuulub seega korraga kahe jurisdiktsiooni alla. Tunnist 2.1 õpid viis küsimust, mille abil seda iga teenusepakkuja puhul välja selgitada.

Krüpteerimine: kolm liiki, üks põhiküsimus

Krüpteerimine tähendab andmete muutmist loetamatuks kõigile, kellel puudub õige võti. Kuuled kolmest liigist:

Põhiküsimus on alati: kes haldab võtit? Andmeedastusel ja puhkeolekus krüpteerimise puhul on see teenusepakkuja. See on vajalik, sest muidu ei saaks teenusepakkuja su faile brauseris kuvada, neid otsida ega veebipõhises kontoripaketis muuta lasta. See tähendab ka: kui teenusepakkujat kohustatakse andmeid välja andma, saab ta seda tehniliselt teha.

Otsast otsani krüpteerimine lahendab selle probleemi, aga see maksab mugavuse hinda. Dokumendi kallal koos brauseris töötamine, sisu otsimine ja parooli taastamine ei ole siis sageli enam võimalikud. Ja kui kaotad võtme, ei suuda enam keegi su faile avada. Enamiku pagaritöökoja andmete jaoks pole e2e vajalik; näiteks personalitoimikute kausta puhul võib see olla kaalumist väärt.

Mida see tähendab Bakkerij De Korreli jaoks

Sanne paneb asjad kirja. Tema e-kiri, kalender ja failid asuvad Ameerika ettevõtte juures. Selle ettevõtte veebilehe järgi asuvad andmed "Euroopas". Aga ettevõte ise kuulub Ameerika õiguse alla ja ettevõttel on võtmed. See pole põhjus paanikaks: midagi pole valesti läinud. Aga Sanne'il puudub ülevaade sellest, kes tulevikus ligi pääseb, ja tal pole mõju reeglitele. See ongi täpselt küsimus, millega see kursus tegeleb: kas soovid, et asjad nii jääksid, ja kui mitte, siis kuidas vahetada teenusepakkujat ilma midagi kaotamata?

Oluline on kohe öelda: Euroopa teenusepakkuja pole automaatselt turvalisem. Halvasti kaitstud Euroopa teenus on halvem kui hästi kaitstud Ameerika teenus. Tähtis on kaks asja korraga: hea turvalisus ja jurisdiktsioon, mille reegleid tunned ja mida saad lasta Euroopa kohtul hinnata.

See on selgitus, mitte õigusnõustamine.

Praktikas: nii näeb see teenusepakkuja juures välja

Teenusepakkuja peaks neile küsimustele lihtsalt vastama. WebOké puhul on see kirjas näiteks Nextcloudi juhendis: andmed asuvad kahes Hollandi andmekeskuses, liiklus toimub https kaudu, kettad on krüpteeritud ja kes soovib, saab kausta jaoks sisse lülitada otsast otsani krüpteerimise, koos sellega kaasnevate piirangutega. Teistel Euroopa teenusepakkujatel on sarnased lehed, tihti nimedega nagu "Turvalisus", "Trust center" või "Privaatsus". Kui seda kuskil ei leia, küsi järele. Teenusepakkuja, kes ei suuda öelda, kus su andmed asuvad ja kes neile ligi pääseb, pole hea valik.

Kokkuvõte

• Pilv on kellegi teise arvuti: serverid ettevõtte andmekeskuses.
• SaaS-i puhul korraldab teenusepakkuja peaaegu kõik ja tema käes on seega ka peaaegu kõik.
• Lisaks sinule pääsevad su andmetele põhimõtteliselt ligi teenusepakkuja, tema allvolitatud töötlejad, ametiasutused ja ründajad.
• Andmekeskuse asukoht on vaid üks kiht; teenusepakkuja registreerimiskoht ja omanik määravad samuti, millise õiguse alla su andmed kuuluvad.
• Andmeedastusel ja puhkeolekus krüpteerimise puhul on võti teenusepakkuja käes; ainult otsast otsani krüpteerimise puhul on võti sinu käes, kuid mugavus on väiksem.

Test

Ülesanne

Ülesanne A1.1: Kus su andmed praegu asuvad? Sisesta oma domeeninimi (või oma organisatsiooni domeen). Programm otsib, kust tulevad su kirjad (MX) ja kus asub su veebileht (A/AAAA), ning millisele võrguomanikule need IP-aadressid kuuluvad. Enne seda märgi, millist ettevõtet ja riiki ootad. Seejärel võrdle tulemusi.

Ülesanne E1.1: Kes pääseb ligi? Vali üks teenus, mida kasutad igapäevaselt (e-post, salvestusruum või vestlusrakendus). Otsi teenusepakkuja veebilehelt üles, kus andmed asuvad, milline ettevõte on teenusepakkuja ja kus see on registreeritud, ning millist krüpteerimisliiki kasutatakse. Täida selle teenuse jaoks selles tunnis käsitletud viis osapoolt.

Lisalugemine

Nende artiklite sammud kehtivad WebOké teenuste kohta; teiste teenusepakkujate puhul toimib see sarnaselt.

• Nextcloudi juhend 1.1: Mis on Nextcloud ja mis on WebOké Nextcloud?
• Nextcloudi juhend 3.1: Kuidas WebOké kaitseb sinu Nextcloudi?
• Nextcloudi juhend 3.9: Lõpust lõpuni krüptimine: millal kasutada, millal mitte
• WebOké juhend 14.3: WHOIS, IP-aadressi otsing ja SSL-i kontroll
• NIST SP 800-145, The NIST Definition of Cloud Computing (SaaS, PaaS ja IaaS määratlused)