Otsingupäringust tulemuseni

Moodul 1: Kuidas otsingumootorid töötavad · Lugemisaeg: 10 minutit

Õpieesmärk: Pärast seda õppetundi oskad selgitada, mis juhtub otsingupäringu sisestamise ja tulemuste loendi ilmumise vahel, milliseid kolme sammu otsingumootor läbib ja milliseid otsingumootoreid Euroopas kohtad.

Põhimõisted: otsingumootor, indeks, tulemuste leht (SERP), orgaanilised tulemused, reklaamid, roomamine, indekseerimine, järjestamine, Google, Bing, otsingumootorid, mis kasutavad Bingi tulemusi, tehisintellekti vastused, otsingukäsk site:

Otsingumootor ei otsi kogu internetist

Kui sisestad Google'isse „bloemist amersfoort“ (lillepood Amersfoortis), on tulemuste loend ees poole sekundiga. Selle poole sekundi jooksul ei käi Google läbi kõiki maailma veebisaite. See võtaks liiga kaua aega. Google otsib oma indeksist: tohutust, eelnevalt koostatud andmebaasist lehtedega, mida Google juba tunneb, ja iga lehe kohta on seal kirjas, mis lehel on, mis keeles, kuhu see lingib ja palju muud.

See selgitab kohe küsimust, mis paljudel algajatel veebisaidi omanikel tekib: „Mu sait on olnud nädal aega üleval, miks ma seda ei leia?“ Vastus on peaaegu alati: see pole veel (või pole veel täielikult) indeksis. Otsingumootor saab näidata ainult seda, mille ta on varem leidnud ja salvestanud.

Kolm sammu

Google kirjeldab ise kolme sammu. Bing töötab üldjoontes samamoodi. Iga leht ei läbi kõiki kolme.

1. Roomamine. Programm ehk roomaja (Google'il on selle nimi Googlebot, Bingil Bingbot) laadib lehti alla. Uusi aadresse leiab see peamiselt linkide kaudu lehtedelt, mida ta juba tunneb, ja loendist, mille sa ise esitad: saidikaardist. Sellest räägib õppetund 1.2.
2. Indekseerimine. Allalaaditud leht loetakse läbi ja seda püütakse mõista: tekst, pealkiri, pildid, keel ning see, kas leht on mõne teise lehe koopia. Seejärel otsustab otsingumootor, kas leht lisatakse indeksisse. See ei juhtu automaatselt: Google ütleb ise, et iga töödeldud lehte ei lisata. Sellest räägib õppetund 1.3.
3. Järjestamine ja näitamine. Alles siis, kui keegi otsib, leiab otsingumootor indeksist kõige paremini sobivad lehed ja seab need järjekorda. Arvesse läheb ka see, kes otsib: kus see inimene asub, mis keelt ta kasutab ja millise seadmega. Päring „jalgrattaparandus“ annab Tallinnas teistsugused tulemused kui Tartus. Sellest räägib õppetund 1.4.

Nende kolme sammu kasu seisneb selles, et iga probleemi korral saad küsida: millises sammus asi viltu läheb? Leht, mida kunagi ei roomata, ei saa indeksisse jõuda. Leht, mis pole indeksis, ei saa tulemuste tippu tõusta. Paljud „SEO-probleemid“ osutuvad lähemal vaatlusel probleemiks sammus 1 või 2 ning need on sageli tehnilised ja hästi lahendatavad.

Mida näed tulemuste lehel

Tulemuste lehte nimetatakse inglise keeles SERP (search engine results page). Sellel on rohkem kui kümme sinist linki:

Oluline fakt: reklaamid ja orgaanilised tulemused on teineteisest lahus. Google kirjutab, et reklaamide ostmine ei mõjuta orgaanilisi tulemusi ja reklaamijad ei saa eeliskohtlemist. Samuti ei saa keegi Google'ile maksta selle eest, et saiti sagedamini roomataks või kõrgemale tõstetaks. Kui keegi lubab, et reklaamimine parandab su orgaanilist kohta, räägib ta midagi, mis on vastuolus Google'i enda sõnadega.

Aga need tehisintellekti vastused?

Paljude päringute korral näitab Google AI-ülevaadet ning tal on ka eraldi AI-režiim. Google ütleb selle kohta, et neis mainimiseks pole lisanõudeid ega vaja eraldi optimeerimist. Leht sobib allikaks, kui see on indekseeritud ja tohib otsingutulemustes ilmuda koos lõiguga. Selle kursuse alused kehtivad seega ka siin. Külastused, mis tulevad sellise tehisintellekti vastuse kaudu, arvestab Google Search Console'i toimivusaruandesse (Performance, õppetund 2.3).

Google, Bing ja teised

Eestis, nagu peaaegu kõigis Euroopa riikides, kasutab enamik inimesi Google'it. Bing on siiski tähelepanu väärt, isegi kui sa ise seda kunagi ei kasuta:

• Bing on Microsofti otsingumootor ja on vaikimisi Windowsis ja Edge'i brauseris.
• Mitu teist otsingumootorit kasutab (osaliselt) Bingi tulemusi. DuckDuckGo kirjutab oma abilehtedel, et tema tavalised lingid pärinevad suures osas Bingist. Ecosia kirjutab, et tema tulemused pärinevad olenevalt riigist ja seadmest Bingist, Google'ist või tema enda Euroopa indeksist.

Kes on Bingis heal kohal, seda leitakse seega paremini ka nende otsingumootorite kaudu. Õppetunnis 2.5 lisad oma saidi Bing Webmaster Toolsi. Otsingumootoril, mis ehitab oma indeksi, on aga oma roomaja ja omad reeglid. Seda näed failis robots.txt (õppetund 3.3), kus saad igale roomajale eraldi reegleid seada.

Kui kaua see aega võtab?

Google ütleb, et tavaliselt pole sul peale saidi avaldamise vaja midagi teha: enamik tulemustes olevaid saite leitakse automaatselt. Search Console'is registreerumine ja saidikaardi esitamine aitavad siiski protsessi kiirendada ja näha, mis toimub. Aja kohta ütleb Google: mõned muudatused on nähtavad mõne tunni jooksul, teised alles kuude pärast. Oota seega paar nädalat, enne kui muudatuse kohta järeldusi teed.

Kontrolli, kas su sait on Google'is

Kiireim test on otsingukäsk site:. Sisesta Google'isse:

site:example.com

Siis näed selle domeeni lehti, mis Google'i indeksis on. Kui näed tulemusi, on su sait indeksis. Kui ei näe midagi, on see märk, et tuleb vaadata samme 1 ja 2. Kaks märkust:

• site: ei näita tingimata kõiki indekseeritud lehti ja arv on hinnanguline. Täpsete numbrite jaoks kasuta Search Console'i lehtede indekseerimise aruannet (Page indexing, õppetund 2.4).
• Käsuga site:example.com/blog otsid saidi ühest osast ja käsuga site:example.com bruidsboeket mingit sõna oma saidilt.

Praktikas: otsi nagu klient

Sinu enda otsingutulemused on mõjutatud: Google teab, kus sa oled ja mida oled varem otsinud. Ausa pildi saamiseks kasuta privaatset akent (inkognito) ja otsi nii, nagu otsiks klient, ehk mitte oma ettevõtte nime järgi, vaid selle järgi, mida müüd ja kus: „bloemist amersfoort“, „bruidsboeket bestellen“ (pruudikimbu tellimine). Bloemenatelier Lotte leiab end oma nime järgi ehk kohe üles, aga päringu „bloemist amersfoort“ tulemustes pole teda kuskil. Just sellest erinevusest see kursus räägibki.

Kokkuvõte

• Otsingumootor otsib oma indeksist, mitte reaalajas internetist.
• Kolm sammu: roomamine (allalaadimine), indekseerimine (mõistmine ja salvestamine) ja järjestamine (päringu korral parimate lehtede valimine). Iga leht ei läbi kõiki kolme.
• Reklaamid ja orgaanilised tulemused on teineteisest lahus: maksmine ei paranda su orgaanilist kohta.
• Google'i tehisintellekti vastustele lisanõudeid ei ole; loeb sama alus.
• Ka Bing on oluline: muu hulgas DuckDuckGo ja Ecosia kasutavad (osaliselt) Bingi tulemusi.
• Käsuga site:example.com näed kiiresti, kas su sait on indeksis.

Test

Ülesanne

Ülesanne D1.1: Otsi ennast nagu klient. Ava privaatne aken. Otsi kõigepealt käsuga site: oma domeeni (või example.com, kui sul saiti pole, ja vaata, mis juhtub) ning pane kirja, kas näed tulemusi. Seejärel mõtle välja kolm päringut, mille klient sisestaks sinu nime teadmata, otsi neid nii Google'is kui ka Bingis ning pane kirja, kus su sait asub (lehel 1, kaugemal või ei leitud) ja milline tulemuste tüüp on kõige ees (reklaamid, kaart, tavalised tulemused, AI-ülevaade).

Loe edasi

Nendes artiklites toodud sammud kehtivad WebOké paneelide kohta; teiste teenusepakkujate juures toimib see sarnaselt.

• Registreeri oma veebileht otsingumootorites (Google ja Bing)
• Google Search Central, kuidas Google'i otsing töötab: https://developers.google.com/search/docs/fundamentals/how-search-works
• Google, tehisintellekti funktsioonid ja sinu veebisait: https://developers.google.com/search/docs/appearance/ai-features
• Google, kuidas tulemusi järjestatakse (reklaamid): https://www.google.com/search/howsearchworks/how-search-works/ranking-results/