Moodul 4 · 4.1
WHOIS ja RDAP: nii otsid domeeni andmeid
Moodul 4: WHOIS, RDAP ja privaatsus · Lugemisaeg: 9 minutit
Õpieesmärk: Pärast seda õppetundi oskad domeeni WHOIS-ist ja RDAP-ist otsida, olulisemaid välju lugeda ja selgitada, miks .nl-domeenil aegumiskuupäeva ei näe.
Põhimõisted: WHOIS (port 43), RDAP (JSON üle https), registripidaja, edasimüüja, registreerimiskuupäev, viimati muudetud, aegumiskuupäev, nimeserverid, DNSSEC (delegationSigned), WHOIS-tööriist
Kaks viisi domeeni otsimiseks
Iga registrihalduri juures saad vaadata, mis domeeninime kohta on talletatud. Selleks on kaks süsteemi.
WHOIS on vana süsteem, pärit interneti algusaegadest. Esitad päringu pordi 43 kaudu või registrihalduri veebilehel ja saad vastuseks tükikese teksti. Puudus: iga registrihaldur kasutab oma vormingut. Ühes kohas on väli nimega "Registrar", teises "Sponsoring Registrar". Inimesele on see talutav, programmile keeruline.
RDAP (Registration Data Access Protocol) on selle järglane. Esitad päringu tavalise https kaudu, nagu veebilehe puhul, ja vastus tuleb kindlas vormingus: JSON. Nii suudab seda lugeda iga programm. RDAP on ametlik internetistandard (RFC 9082 päringute ja RFC 9083 vastuste jaoks). Eraldi kokkulepe (RFC 9224) määrab, kuidas leida domeenilaiendi õige RDAP-server.
.com ja teiste gTLD-de jaoks on RDAP alates 28. jaanuarist 2025 ametlik allikas. gTLD-de registrihaldurid ja registripidajad ei pea vana WHOIS-i enam pakkuma, kuigi on erandeid, näiteks .com. Riigilaiendid otsustavad ise. SIDN pakub .nl jaoks mõlemat: Whois- ja RDAP-teenust. Teistel registrihalduritel, näiteks .de, .eu ja .be omadel, ei ole (seisuga november 2026) avalikku RDAP-i. Seal kasutad WHOIS-i või registrihalduri veebilehe otsingut.
WHOIS ja RDAP näitavad seda, mis on kirjas registrihalduri juures. Mida sinu DNS tegelikult vastab, näed DNS-päringuga. DNS-i kursus selgitab seda erinevust lühidalt (õppetund 1.3).
Väljad, mida kohtad
Siin on olulisemad väljad. Nimed erinevad registrihalduriti, kuid tähendus on kõikjal sama.
| Väli | Mida see ütleb |
|---|---|
| Domeeninimi | Nimi sellisena, nagu registrihaldur seda tunneb |
| Staatus | Kas nimi on aktiivne, blokeeritud, kustutatud või kolimisel (õppetund 4.3) |
| Registripidaja | Ettevõte, kus nimi on registreeritud; .nl puhul on võimalik edasimüüja eraldi välja toodud |
| Registreerimiskuupäev | Millal nimi registreeriti |
| Viimati muudetud | Millal registreeringus viimati midagi muudeti |
| Aegumiskuupäev | Mis kuupäevani registreering registrihalduri juures kehtib (mitte iga laiendi puhul) |
| Nimeserverid | Nimeserverid, millele registrihaldur viitab |
| DNSSEC | Kas registrihalduri juures on DS-kirje |
| Kontaktid | Domeeni omanik ja kontaktisikud, niivõrd kui need on avalikud (õppetund 4.2) |
RDAP-is on kuupäevad loendis nimega events: "registration", "last changed" ja, kui registrihaldur seda avaldab, "expiration". Registripidaja on kirjas kui entity rolliga "registrar". DNSSEC-i näed plokist secureDNS: kui seal on delegationSigned väärtusega true, on domeen DNSSEC-iga kaitstud ja registrihalduri juures on DS-kirje. Mis on DNSSEC, loe DNS-i kursusest (õppetund 8.1).
Tugevalt lihtsustatud RDAP-vastus näeb välja selline:
{
"ldhName": "example.com",
"status": ["client transfer prohibited"],
"events": [
{"eventAction": "registration", "eventDate": "..."},
{"eventAction": "expiration", "eventDate": "..."}
],
"nameservers": [{"ldhName": "ns1.example.net"}],
"secureDNS": {"delegationSigned": true}
}.nl-i eripärad
Hollandi laiendi .nl puhul on mõni asi teisiti, kui ehk ootad.
- Aegumiskuupäeva pole. SIDN-i Whois ja RDAP ei näita aegumiskuupäeva, ainult registreerimiskuupäeva ja viimase muudatuse kuupäeva. Kui kaua sinu registreering kehtib ja millal arve tuleb, lepid kokku oma registripidajaga. .com puhul näed Verisigni RDAP-is aegumiskuupäeva küll.
- Staatused hollandi keeles. .nl-Whois näitab staatusi nagu Actief (aktiivne), Inactief (mitteaktiivne) ja In quarantaine (karantiinis). SIDN-i RDAP-is on kirjas "active" ja mõnikord "locked".
- Lukk kannab teist nime. .com puhul näed kolimislukku kujul "client transfer prohibited". .nl puhul käib kolimine kolimiskoodiga (verhuiscode) ja lisalukk kannab seal nime .nl Control: see on registrilukk, mida taotled oma registripidaja kaudu. SIDN-i RDAP-is näed mõne nime juures staatust "locked", näiteks sidn.nl enda puhul. See viitab sellisele lisalukule (õppetund 4.3 ja 7.1).
- DNSSEC jah või ei. .nl-Whois ütleb selle otse: DNSSEC jah või ei (yes või no).
Kust seda otsida?
- Registrihalduri RDAP-leht. .nl puhul on see rdap.sidn.nl: lisa nimi aadressis /domain/ järele. .com puhul on RDAP Verisigni juures. Brauser näitab siis JSON-i; selle lugemine nõuab pisut harjumist, aga kõik on olemas.
- lookup.icann.org. Siin otsid RDAP-i kaudu iga laiendit, millel RDAP on. Tööriist leiab ise õige serveri.
- Sinu registripidaja WHOIS-tööriist. See töötab sageli vana WHOIS-i kaudu (port 43) ja näitab vastust tekstina.
Lõks: üldine WHOIS-sait näitab vahel vananenud või puudulikke andmeid või registripidaja andmeid registrihalduri omade asemel. Kui kahtled, vaata registrihalduri enda juurest.
Praktikas: nii käib see WebOké juures
Aadressil https://www.weboke.ee/toondomein asub WHOIS lookup ("Vaata, kellele domeeninimi kuulub"). Sisestad domeeninime ja näed registrihalduri vastust, sealhulgas staatust, registripidajat ja nimeservereid. Tööriist kasutab WHOIS-i pordi 43 kaudu, nii et see töötab ka ilma avaliku RDAP-ita laienditega. Leiad selle veebilehelt menüüst Tööriistad. Teiste registripidajate juures toimib see sarnaselt: peaaegu igal registripidajal on WHOIS-otsing.

Kokkuvõte
- WHOIS on vana tekstisüsteem (port 43), RDAP on selle järglane, mis annab üle https kindla vorminguga JSON-vastused.
- gTLD-de jaoks on RDAP alates 28. jaanuarist 2025 ametlik allikas; .nl pakub mõlemat, .de, .eu ja .be ei paku avalikku RDAP-i.
- Olulised väljad: staatus, registripidaja, kuupäevad, nimeserverid ja DNSSEC (secureDNS, delegationSigned).
- .nl puhul aegumiskuupäeva ei näe; lisalukk kannab seal nime .nl Control ja SIDN-i RDAP-is näed siis staatust "locked".
Test (quiz)
Ülesanne
Ülesanne A4.1: Sinu domeen RDAP-is. Otsi üles oma domeen. Kui sinu laiendil on RDAP (nagu .nl või .com), ava registrihalduri RDAP-leht. Kui ei ole (nagu .de, .eu või .be), kasuta WHOIS-tööriista aadressil https://www.weboke.ee/toondomein või oma registrihalduri otsingut. Vaata kahte asja: kas domeenil on kolimislukk (.com puhul "client transfer prohibited", .nl puhul "locked") ja kas DNSSEC on sees (RDAP-is delegationSigned, .nl-Whois'is DNSSEC yes)?
Täida vormis:
- Domeen: sinu enda domeeninimi (näidisdomeene nagu example.com ei aktsepteerita).
- Lukk: jah või ei.
- DNSSEC: jah või ei.
Programm teeb päringu registrihalduri RDAP-i ja kontrollib, kas registrihalduri juures on sinu domeeni jaoks DS-kirje. Näed registripidajat, staatusekoode, kuupäevi ja nimeservereid. Roheline, kui su vastus nii luku kui ka DNSSEC-i kohta on õige. Kui mõni vastus pole õige, näed selle punkti juures vihjet ja saad uuesti proovida. Kui sinu laiendil pole avalikku RDAP-i, näed seda ühel real ja luku küsimust ei arvestata; DNSSEC-i kontrollitakse siiski. Midagi ei muudeta ega salvestata.
