Moodul 1 · 1.3
Register, registripidaja ja domeeni omanik: kes vastutab mille eest?
Moodul 1: Mis on DNS? · Lugemisaeg: 7 minutit
Õpieesmärk: Pärast seda tundi oskad selgitada, kes mille eest domeeninime juures vastutab ja kust seda järele vaadata.
Põhimõisted: ICANN, IANA, register (registry) (näiteks SIDN, DENIC, Verisign), registripidaja, domeeni omanik, whois ja RDAP, ülekandekood
Kolm kihti
Iga domeeninime juures mängivad rolli kolm osapoolt, lisaks sina ise domeeni omanikuna. Tasub neid eristada, sest igaüks neist vastutab erineva asja eest.
1. IANA ja ICANN: juurtasand
Kõige kõrgemal asub DNS-i juur (tund 1.2). Seda, millised tippdomeenid on olemas ja kes neid haldab, peab arvel IANA (Internet Assigned Numbers Authority). IANA kuulub ICANN-i koosseisu, mis on rahvusvaheline mittetulunduslik organisatsioon. ICANN kehtestab reeglid ka üldotstarbeliste TLD-de jaoks, nagu .com ja .org. Riigikoodiga TLD-de puhul, nagu .ee, kehtestab iga riik suuresti oma reeglid.
2. Register: ühe TLD haldaja
Igal TLD-l on üks haldaja: register (registry). See peab arvestust kõigi selle TLD alla kuuluvate domeeninimede üle, iga nime juures muu hulgas omaniku ja nimeserverite kohta. Näited:
| TLD | Register |
|---|---|
.nl | SIDN (Stichting Internet Domeinregistratie Nederland) |
.de | DENIC |
.be | DNS Belgium |
.eu | EURid |
.com ja .net | Verisign |
.org | Public Interest Registry |
Register haldab ka TLD enda nimeservereid. Kui kuskil maailmas küsib arvuti voorbeeld.nl kohta, ütlevad .nl nimeserverid, millistesse nimeserveritesse edasi pöörduda. Seda nimetatakse delegeerimiseks (tunnid 1.4 ja 2.1).
3. Registripidaja: kust sa registreerid
Eraisikuna või ettevõttena ei registreeri sa domeeni tavaliselt otse registrist, vaid registripidaja kaudu: ettevõte, mis registreerib, pikendab ja muudab sinu nimel domeeninimesid. Sinu majutuspakkuja on tihti ka sinu registripidaja, aga see pole kohustuslik. SIDN-is nimetati registripidajaid varem ametlikult "deelnemers" (osalejad); seda sõna võib siiski veel kohata.
Registripidaja kaudu korraldad muu hulgas:
- registreerimise, pikendamise ja lõpetamise;
- oma domeeni nimeserverid;
- domeeni omaniku ja kontaktisikute andmed;
- ülekandekoodi (nimetatakse ka autoriseerimiskoodiks, EPP-koodiks või tokeniks), millega kannad domeeni üle teise registripidaja juurde;
- DNSSEC-i puhul: võtmeandmete (DS-kirje) edastamise registrile (tund 8.1).
Oluline: registripidaja ei ole automaatselt see osapool, kes haldab sinu DNS-kirjeid. Selle eest vastutab see, kes haldab nimeservereid. Sageli on see sama osapool, kuid võib olla ka teine, näiteks kui kasutad Cloudflare'i (tunnid 2.1 ja 7.5).
4. Domeeni omanik: see oled sina
Domeeni omanik (inglise keeles registrant) on domeeninime tegelik omanik: isik või organisatsioon, kes selle üle otsustab. Kui lased veebiarendajal oma domeeni korraldada, veendu, et domeeni omanikuna on registreeritud sina (või sinu ettevõte), mitte veebiarendaja. Vastasel juhul võib hilisem domeeni ülekanne osutuda keeruliseks.
Lisaks omanikule on sageli ka kontaktisikud, näiteks haldus ja tehniline kontakt. Need võivad kuuluda teisele osapoolele. Registripidaja vahetamisel muudetakse need sageli automaatselt kaasa.
Andmete järele vaatamine: whois ja RDAP
Soovid teada, milline on domeeni registripidaja, millised nimeserverid on seadistatud ja millal domeen registreeriti? Selleks kasuta whois-päringut või selle järeltulijat RDAP-i (Registration Data Access Protocol). Iga register pakub otsingufunktsiooni, näiteks SIDN-i whois .nl jaoks (SIDN on Hollandi .nl-domeenide register). Eestis on vastav teenus internet.ee, mille kaudu saad vaadata .ee-domeenide whois-andmeid. Samuti on olemas üldised whois-saidid.
Whois-vastus näeb umbes selline välja (lühendatud):
Domain name: voorbeeld.nl
Status: active
Registrar: Voorbeeld Registrar B.V.
DNSSEC: yes
Domain nameservers:
ns1.voorbeeldhost.nl
ns2.voorbeeldhost.nl
Creation Date: 1998-05-12Eraisikute isikuandmeid sa isikuandmete kaitse üldmääruse (GDPR) tõttu tavaliselt enam ei näe. Küll aga näed registripidajat, staatust ja nimeservereid.
Pane tähele erinevust:
- whois/RDAP näitab, mis on kirjas registris (millised nimeserverid on määratud);
- DNS-päring näitab, mida vastavad nimeserverid.
Kui need kaks omavahel ei klapi, on see märk, et midagi on valesti. Näiteks kui oled muutnud nimeservereid registripidaja juures, kuid uuel osapoolel pole tsoon veel valmis (tund 2.3).
Miks see jaotus oluline on
Selle teadmisega saad paljusid probleeme kiiremini paika panna:
- "Minu domeen on aegunud." See on registripidaja ja registri asi, mitte DNS-i oma. Pärast aegumist võib domeen sattuda karantiini; siis DNS enam ei tööta.
- "Tahan oma kirjeid muuta." Seda teed osapoole juures, kes haldab nimeservereid, mitte tingimata registripidaja juures.
- "Tahan domeeni üle kanda." Uue registripidaja jaoks vajad ülekandekoodi. Teise DNS-osapoole jaoks ei pea domeeni üle kandma: muudad vaid nimeservereid.
- "Sain kirja ICANN-ilt või registrilt." See võib olla ehtne (näiteks palve kinnitada oma e-posti aadress), aga võib olla ka õngitsus. Kontrolli alati oma registripidaja kaudu.
Kokkuvõte
- IANA (ICANN-i osa) peab arvestust, millised TLD-d on olemas ja kes neid haldab.
- Igal TLD-l on üks register, näiteks SIDN
.nljaoks ja Verisign.comjaoks. - Registreerid registripidaja kaudu; seal korraldad muu hulgas nimeserverid, omaniku andmed ja ülekandekoodi.
- Domeeni omanik on domeeni tegelik omanik; veendu, et see oled sina.
- Whois/RDAP näitab, mis on kirjas registris, DNS-päring näitab, mida vastavad nimeserverid.
Test
Ülesanne
Ülesanne Z1.3: internet.nl nimeserverid. Vaata whois- või RDAP-päringu abil (või DNS-päringuga NS-kirje kohta) järele, millised nimeserverid on domeenil internet.nl. Sisesta need.
Loe edasi
Need artiklid kirjeldavad olukorda WebOké juures. Teiste registripidajate juures toimib see sarnaselt.