Laiendid ja nende registrihaldurid

Moodul 1: Kuidas domeenisüsteem töötab · Lugemisaeg: 9 minutit

Õpieesmärk: Pärast seda õppetundi oskad laienditüüpe eristada, tead iga laiendi registrihaldurit (registry) ja oskad selgitada, miks reeglid laiendite kaupa erinevad.

Põhimõisted: laiend, TLD, ccTLD, gTLD, uued gTLD-d, IANA, ICANN, registrihaldur (registry), laiendipõhised nõuded

Nime viimane osa

Iga domeeninimi lõpeb laiendiga: .nl, .de, .com, .shop. Erialakeeles nimetatakse seda tippdomeeniks ehk TLD-ks. Kuidas nimi muus osas üles on ehitatud (märgendid, alamdomeenid, punkt lõpus), õpid DNS-i kursuses, õppetunnis 1.2. Siin on jutt millestki muust: laiend määrab, kelle reeglid sinu nimele kehtivad.

Seda märkad alles siis, kui sel on tähtsust. Kes tohib nime registreerida? Milliseid märke võib nimes kasutada? Kui kaua on aega unustatud nime tagasi saada? Mis on selle koodi nimi, millega domeeni kolid? Kõigile neile küsimustele on vastus sama: see oleneb laiendist. Külastajale näevad .nl-nimi ja .com-nimi ühesugused välja, kuid kulisside taga kehtivad hoopis erinevad mängureeglid.

Riigilaiendid ja üldlaiendid

Laiendeid on kaks põhitüüpi.

• ccTLD-d (country code TLD-d) on kahetähelised riigikoodid: .nl Hollandi, .de Saksamaa, .be Belgia jaoks. Sellesse rühma kuulub ka .eu, kuigi Euroopa Liit ei ole riik. Eesti laiend on .ee, mille registrihaldur on Eesti Interneti Sihtasutus (EIS).
• gTLD-d (generic TLD-d) on üldlaiendid, näiks .com, .org ja .net. Mõne aasta eest lisandus palju uusi gTLD-sid: laiendid mõne valdkonna või linna jaoks, näiteks .shop, .app või .amsterdam.

Vahe ei ole ainult nimes. gTLD-de põhireeglid kehtestab üks ülemaailmne organisatsioon. Riigilaiendi puhul otsustab selle riigi haldur suures osas ise, mis kehtib.

Kes nimekirja peab?

Süsteemi tipus on kaks organisatsiooni.

• IANA peab arvet selle üle, millised laiendid on olemas ja kes iga laiendit haldab. IANA on ICANN-i osa.
• ICANN on rahvusvaheline mittetulundusorganisatsioon. ICANN kehtestab gTLD-de reeglid: mis on omaniku kohta avalik, kuidas kolimine käib, millal peab registripidaja (registrar) sind aegumise eest hoiatama. Riigilaiendite, näiteks .nl, jaoks ICANN neid reegleid ei tee.

Selle all on igal laiendil täpselt üks registrihaldur (registry): organisatsioon, mis peab selle laiendi registrit ja kehtestab reeglid. Hollandi ja Belgia ettevõtjatele tuntuimad:

Mõni arv mastaabi tunnetamiseks (seis november 2026): .nl-nimesid on üle 6 miljoni, .de-nimesid üle 18 miljoni ja .eu-nimesid üle 3,6 miljoni.

Oluline teada: peaaegu kunagi ei registreeri sa otse registrihalduri juures. Pöördud registripidaja poole, kes edastab registreeringu sinu eest (õppetund 1.3). Registrihaldur näeb sind siiski omanikuna ja tema reeglid kehtivad ka sulle.

Reeglid erinevad laiendite kaupa

Allpool on mõned erinevused, millega selles kursuses korduvalt kokku puutud. Neid pole veel vaja peast teada; oluline on näha, kui suured erinevused on.

Kes tohib registreerida. .nl-nime võib registreerida igaüks, ükskõik kus maailmas ta elab. Kui elad väljaspool Hollandit, loetakse ametlike dokumentide jaoks sinu domitsiiliaadressiks SIDN-i kontori aadress Arnhemis. .de-nime võib registreerida ka keegi väljastpoolt Saksamaad; Saksa aadressi juriidilise posti jaoks pead määrama ainult siis, kui seda nõuab keegi, kellel on kaubamärgi- või nimeõigus. .be-nime võib registreerida igaüks. .eu puhul on nõuded rangemad: pead olema mõne EL-i riigi, Islandi, Liechtensteini või Norra kodanik või elama mõnes neist riikidest või peab sinu organisatsioon olema seal asutatud.

Millised märgid on lubatud. .nl-nimes on lubatud ainult tähed a kuni z, numbrid ja sidekriips. .de ja .be nimedes on lubatud ka rõhumärkide ja umlautidega tähed (õppetund 2.4).

Kontaktisikud. .nl puhul pead lisaks omanikule märkima halduskontakti ja tehnilise kontakti. DENIC registreerib .de jaoks alates 2018. aastast ainult omaniku. .com-i ja teiste gTLD-de puhul on halduskontakt alates 2025. aasta augustist kaotatud (moodul 3).

Pärast ülesütlemist või aegumist. Kustutatud .nl-nimi läheb 40 päevaks karantiini (quarantaine), nagu ka .eu- või .be-nimi. .de-nimel on 30 päeva, mille jooksul saab selle tagasi ainult viimane omanik. .com-nimi läbib rea etappe, millel on omad nimed (moodul 5).

Kolimiskood. .nl puhul nimetatakse seda tokeniks (token), .de puhul AuthInfo, .eu puhul transfer authorisation code ja .be puhul saadab DNS Belgium selle ise e-postiga (moodul 6).

Järeldus: loe iga kaalutava laiendi puhul registrihalduri reegleid või vähemalt kokkuvõtet, mille annab sinu registripidaja. Mis ühe laiendi puhul on tavaline, võib teise puhul olla keelatud.

Miks see on sulle kui omanikule oluline

Oletame, et Bakkerij Example Utrechtis kasutab veebilehe jaoks nime example.com ja soovib lisaks .nl-nime ja .eu-nime. Siis kehtib kolm reeglistikku: Verisigni ja ICANN-i omad .com-nimele, SIDN-i omad .nl-nimele ja EURid-i omad .eu-nimele. Kui pagaritöökoda kaotab unustatud pikendamise tõttu ühe nime, oleneb laiendist, kui kaua on aega see tagasi saada. Ja kui ta hiljem teise registripidaja juurde kolib, vajab ta kolme eri liiki koode.

Levinud viga on arvata, et "registrihaldur" on üks asutus, mis korraldab kõike. Kui saad "domeeniregistrilt" kirja, mis palub kiiresti maksta, kontrolli, kes on tegelik saatja. Näiteks SIDN ise ei müü .nl-nimesid omanikele. Õppetund 7.1 käsitleb seda lähemalt.

Praktikas: nii toimib see WebOké juures

Kui otsid WebOké juures nime funktsiooniga Domeeni otsing, näed tulemuse all oma nime kohta loetelu "Teised laiendid nimele": viisteist populaarset laiendit korraga, iga laiendi juures märge, kas see on vaba või võetud. Valikuga "Näita kõiki saadaolevaid laiendeid" näed ülejäänuid. Võrdlemiseks on see mugav, kuid laiendite reeglite kohta ei ütle see midagi: need erinevad registrihalduriti. Teiste registripidajate juures toimib otsing sarnaselt.

Kokkuvõte

• Laiend (TLD) määrab, millised reeglid sinu domeeninimele kehtivad.
• ccTLD-d on riigikoodid nagu .nl, .de ja .be (ning .eu); gTLD-d on üldlaiendid nagu .com ja .org, lisaks uued gTLD-d.
• IANA peab arvet olemasolevate laiendite üle; ICANN kehtestab reeglid gTLD-dele, mitte riigilaienditele.
• Igal laiendil on üks registrihaldur: SIDN, DENIC, DNS Belgium, EURid, Verisign, Public Interest Registry.
• Kes tohib registreerida, millised märgid on lubatud, mis juhtub pärast aegumist ja kuidas kolimine käib: see kõik erineb laiendite kaupa.

Test (quiz)

Ülesanne

Ülesanne A1.2: Milline registrihaldur? (juhtum). Bakkerij Example paneb kõik oma domeeninimed ritta ja soovib iga nime kohta teada, milline registrihaldur selle reeglid kehtestab. Tal on nimesid kuue laiendiga: .nl, .de, .eu, .be, .com ja .org. Vali iga laiendi jaoks valikloendist registrihaldur. Igas valikloendis on samad kuus valikut:

• SIDN
• DENIC
• EURid
• DNS Belgium
• Verisign
• Public Interest Registry

Programm võrdleb sinu vastuseid kindla võtmega. Kõik kuus õigesti annab rohelise, viis õigesti oranži tulemuse. Vea korral saad uuesti proovida.

Loe edasi

• Mis on SIDN ja kus registreeritakse .nl domeene?
• Kes on EURID ja kes registreerib .EU nimesid?
• Domeeninime ajalugu
• Tasuta DNS-kursus 1.2: Kuidas domeeninimi on üles ehitatud