Kuidas tuvastada andmepüüki: nii loed linki ja saatjat
Andmepüük on teade, mis esineb usaldusväärse saatjana, et panna sind tegema midagi, mida muidu ei teeks: sisse logima võltsitud lehele, avama manust, jagama koodi või tegema makse. Kirjavead ei ole enam hea tunnus: tehisintellekti abil kirjutavad petturid vigadeta eesti keelt. Vaata seepärast kolme asja: kuhu link tegelikult viib, kes on tegelik saatja ja mida teade sinult küsib.
Kas kiri tundub tulevat WebOké'lt? Loe siis Kas see kiri on tõesti WebOkélt? Andmepüügi äratundmine ja sooduskoodi kasutamine. Allpool toodud näidetes kasutame väljamõeldud nimesid, mis lõppevad laiendiga .example.
Lingi lugemine
Liigu hiirega lingi kohale ilma klõpsamata, tegelik aadress ilmub akna allossa. Telefonis hoia linki all. Loeb ainult see aadress, mitte nupul olev tekst.
- Otsi üles osa, mis jääb
https://ja esimese/vahele. See on host: server, kuhu sa lähed. Kõik, mis tuleb pärast esimest/, on hosti omaniku enda valitud. - Kas selles osas on
@? Siis algab host alles pärast@märki. - Loe hosti paremalt vasakule. Registreeritav domeen on laiend pluss üks sõna selle ees, näiteks
mijnbank.example. See on nimi, mille keegi on registreerinud, ehk omanik. Kõik sellest vasakul olev on alamdomeenid, mille omanik ise välja mõtleb. Pane tähele kaheosalisi laiendeid, naguco.uk: aadressilwww.shop.voorbeeld.co.ukon registreeritav domeenvoorbeeld.co.uk.
| Link | Tegelik omanik | Mis toimub? |
|---|---|---|
https://inlog.mijnbank.example/klant | mijnbank.example | Korras: panga enda alamdomeen |
https://mijnbank.example.inlog-check.example/login | inlog-check.example | Alamdomeeni trikk: tegelik nimi on ees |
https://inlog.example/mijnbank.example/login | inlog.example | Tee trikk: nimi on pärast esimest / |
https://mijnbank.example@aanvaller.example/ | aanvaller.example | @ trikk: kõik enne @ märki ei loe |
https://rnijnbank.example/ | rnijnbank.example | Sarnanäiv domeen: rn näeb välja nagu m |
https://mijnbank-veilig.example/ | mijnbank-veilig.example | Sõna juurde lisatud: hoopis teine domeen |
https://xn--mijnbnk-6fg.example/ | xn--mijnbnk-6fg.example | Punycode: täht teisest kirjasüsteemist |
Sarnanäiv domeen meenutab tegelikku domeeni: tähed on ümber tõstetud, lisatud on sõna või sidekriips, või kasutatud tähte teisest kirjasüsteemist (kirillitsa а näeb välja nagu tavaline a). Sellist võõraste märkidega nime esitatakse tehniliselt punycode'ina, mis algab tähtedega xn--. Kui nimi tundub muidu tavaline eestikeelne, on see kahtlane.
Lühendatud lingid, edasisuunavad lingid ja QR-koodid
- Lühendatud link ei näita sihtkohta. Kui pank või teenusepakkuja palub sul sellise lingi kaudu sisse logida, siis ära tee seda.
- Link võib alata tõelisel saidil ja seejärel sind edasi suunata. Pärast klõpsamist vaata uuesti aadressiriba, enne kui midagi sisestad.
- QR-kood on link, mida sa ei saa lugeda. Lase kaameral esmalt aadress näidata ja loe see läbi. Jälgi, kas tõelisel koodil ei ole kleebist peal, näiteks parkimisautomaadil.
- Lukuikoon näitab ainult seda, et ühendus on krüpteeritud. Ka valelehtedel on lukuikoon.
Saatja lugemine
- Nimi ei ütle midagi. Igaüks saab nimeks sisestada näiteks „Mijnbank Klienditeenindus”, sinu juhi nime või isegi e-posti aadressi. Klõpsa või puuduta nime, et näha tegelikku aadressi, ja loe selle domeen samamoodi nagu lingi puhul.
- Pane tähele vastamisaadressi. Reply-To väljaga suunatakse sinu vastus teisele aadressile kui saatja oma. Enne kui vajutad Saada, kontrolli, kellele su vastus tegelikult läheb, eriti kui tegu on raha või andmetega.
- Saatja võib olla võltsitud ja ka tõeline saatja võib olla häkitud. Kirja päistest näed, kas domeen tegelikult saatis kirja. Kuid isegi õnnestunud kontroll tõestab ainult, et kiri tuli sellest domeenist, mitte seda, et domeeni võib usaldada. Kuidas seda lugeda, on kirjas artiklis Kirja päiste (headers) vaatamine ja lugemine.
SMS, WhatsApp ja telefon
Saatja nimi või telefoninumber sinu ekraanil võib olla võltsitud, isegi kui teade on sinu panga tõeliste teadete vahel. Kui saad sõnumi „kolleegilt, kellel on uus number” ja kes tahab kiiresti midagi makstuna saada, helista vanale tuttavale numbrile. Kui keegi helistab panga või kasutajatoe nimel ja küsib koodi, makset või juurdepääsu sinu arvutile eemalt, pane toru hargile ja helista ise tagasi numbrile, mis sul juba olemas oli. Kui saad sisselogimiskoodi või teavituse, mida sa ise ei taotlenud, ära kinnita midagi ja muuda see parool ära.
Kui tegemist on arve või muudetud kontonumbriga, loe Valearve, muudetud kontonumbri või CEO-pettuse äratundmine.
Kas kahtled? Peatu, kontrolli, küsi
- Peatu. Kiirustamine, ehmatus või lubadus tasust on just see hetk, mil ei tasu klõpsata.
- Kontrolli oma teed pidi. Ära jätka teate kaudu. Sisesta aadress ise või kasuta oma järjehoidjat ning helista numbrile, mis sul juba oli.
- Küsi kolleegilt või saatjalt mõne muu kanali kaudu.
Teata andmepüügikirjast Fraudehelpdeskile: saada see võimalusel edasi manusena aadressile valse-email@fraudehelpdesk.nl ja lisa jäljendatud ettevõte koopiasse. SMS-ist või WhatsApp-sõnumist anna teada teavitusvormi kaudu. Vaata Vale e-kirja teatamine.
Rohkem näiteid annab NCSC artiklites Kuidas ära tunda andmepüügikirja?, SMS-andmepüük ja Kuidas ära tunda valetelefonikõnet?.