DNS: interneti telefoniraamat

Moodul 1: Mis on DNS? · Lugemisaeg: 6 minutit

Õpieesmärk: Pärast seda tundi oskad omas sõnastuses selgitada, mida DNS teeb ja miks internet ei saa selleta toimida.

Põhimõisted: DNS, IP-aadress, domeen, päring (lookup), kirje

Arvutid arvutavad numbritega, inimesed kasutavad nimesid

Igal internetiga ühendatud arvutil on aadress: IP-aadress. See on omamoodi telefoninumber. Neid on kahte sorti:

• IPv4, neli numbrit punktidega eraldatud, näiteks 192.0.2.10;
• IPv6, pikem, koolonitega, näiteks 2001:db8::10.

Arvutid leiavad üksteist ainult nende numbrite kaudu. Meie, inimesed, jätame pigem nimed meelde. example.com on lihtsam meelde jätta kui 192.0.2.10 ning number võib muutuda ilma, et nimi muutuks. Kui veebisait kolib teise serverisse, saab see uue numbri. Nimi jääb samaks.

Seega on vaja midagi, mis tõlgib nimed numbriteks. See on Domain Name System, lühidalt DNS.

Telefoniraamat

DNS-i võib võrrelda telefoniraamatuga või oma telefoni kontaktide loendiga. Otsid nime järgi ja saad numbri. Kui sisestad brauserisse example.com, juhtub järgmine:

1. Sinu brauser küsib DNS-ilt: "Mis on example.com aadress?"
2. DNS vastab: "192.0.2.10."
3. Sinu brauser loob ühenduse aadressiga 192.0.2.10 ja küsib veebisaiti.

Seda otsimist nimetatakse päringuks ehk inglise keeles lookup. See käib väga kiiresti: enamasti vähem kui kümnendik sekundist. Sa ei märka sellest midagi, kui kõik töötab.

Mitte ainult veebisaitide jaoks

Telefoniraamatu võrdlus on peaaegu õige, aga DNS saab iga nime kohta hoida rohkem kui ühte numbrit. Domeeni juures on mitut sorti andmed, igaüks oma eesmärgiga. Sellist kirjet nimetatakse kirjeks. Mõned näited:

Kui keegi saadab kirja aadressile info@example.com, ei küsi saatja meiliserver mitte A-kirjet, vaid MX-kirjet: kus on selle domeeni postkast? Veebisait ja e-post võivad seetõttu asuda kahe erineva teenusepakkuja juures. See on täiesti tavaline: veebisait ühe teenusepakkuja juures, e-post Microsoft 365 või Google Workspace juures.

Igal kirjel on alati kolm asja:

• a nimi (näiteks example.com või www.example.com);
• a tüüp (A, AAAA, MX, TXT ja veel mõned teised);
• a väärtus (vastus).

Lisaks on kirje juures number, mis ütleb, kui kaua vastust meeles tohib pidada. Seda nimetatakse TTL-iks. Sellest räägib moodul 6.

Mida DNS ei ole

Mõned levinud arusaamatused:

• DNS ei salvesta veebisaite. See ütleb ainult, kus veebisait asub. Sinu saidi failid asuvad veebiserveris, mitte DNS-is.
• DNS ei salvesta e-posti. See ütleb ainult, millisesse serverisse peab e-kiri jõudma.
• DNS ei tunne lehekülgi. example.com/contact'i ei saa DNS-i panna. DNS tunneb ainult nimesid. Seda, mis tuleb pärast esimest kaldkriipsu, reguleerib veebiserver (tund 3.4).
• DNS ei ole omandiõiguse tõend. Kes on domeeni omanik, on kirjas registris, mitte DNS-is (tund 1.3).

Ülemaailmne, hajutatud telefoniraamat

Ei ole ühte suurt arvutit, kus on kõik interneti nimed. See ei töötaks kunagi: domeene on sadu miljoneid ja iga sekund esitatakse tohutult palju päringuid. Seetõttu on DNS hajutatud. Iga osapool haldab ainult oma osa:

• haldur .com (ettevõte Verisign) teab, millistel serveritel on example.com telefoniraamat; .ee-domeeni puhul on selleks Eesti Interneti SA;
• need serverid teavad example.com kirjeid ise.

Kuidas päring nende osade kaudu õige vastuseni jõuab, näed tunnis 1.4. See, et süsteem on hajutatud, selgitab ka seda, mis paljusid üllatab: kui muudad kirjet, ei näe kõik seda kohe korraga. Paljud arvutid teel peal jätavad vastuse mõneks ajaks meelde (vahemälu ehk cache). Sellest räägivad tunnid 6.1 ja 6.2.

Miks peaksid sina domeeni omanikuna seda teadma

Kuni kõik töötab, ei pea sa DNS-iga midagi tegema. Aga sa puutud sellega kokku niipea kui:

• sinu veebisait või e-post kolib teise teenusepakkuja juurde;
• mõni teenus nagu Google, Microsoft, veebipoe platvorm või uudiskirjateenus palub: "lisa see kirje oma DNS-i";
• sinu e-post satub rämpsposti kausta ja keegi ütleb, et SPF, DKIM või DMARC ei ole õigesti seadistatud;
• sinu veebisait töötab pärast muudatust "ühel pool küll, teisel pool mitte".

Väike viga DNS-is võib sinu veebisaidi või e-posti töö peatada. Seetõttu tasub mõista, mida teed. See kursus aitab sind selles samm-sammult.

Kokkuvõte

• Arvutid leiavad üksteist IP-aadresside kaudu (IPv4 nagu 192.0.2.10, IPv6 nagu 2001:db8::10); inimesed kasutavad nimesid.
• DNS tõlgib nimed andmeteks, näiteks IP-aadressideks ja domeeni meiliserveriks.
• Iga andmeühik on kirje, millel on nimi, tüüp ja väärtus.
• DNS ei salvesta veebisaite ega e-posti ega tunne lehekülgi: see ainult näitab suunda.
• DNS on jaotatud väga paljude serverite vahel ja vastuseid hoitakse mõnda aega meeles (vahemälu).

Test

Ülesanne

Ülesanne Z1.1: sidn.nl aadress. Leia sidn.nl IPv4-aadress (A-kirje) ja kui see on olemas, IPv6-aadress (AAAA-kirje). sidn.nl on SIDN-i, Madalmaade .nl-domeeni registri, veebileht. Kasuta meie tööriista IP-aadressi otsimine (https://www.weboke.ee/ip-otsing), mõnda muud veebipõhist DNS-i päringutööriista või, kui juba oskad, käsureal käsku nslookup sidn.nl. Sisesta leitud aadressid.

Loe edasi

Need artiklid kirjeldavad samme WebOké paneelides. Teiste pakkujate puhul toimib see sarnaselt.

• DirectAdmin juhend 5.1: Mis on DNS ja millal seda muudad?
• Domeeninime ajalugu