Käsureal ringi vaatamine

Moodul 1: Sinu esimene server · Lugemisaeg: 11 minutit

Õpieesmärk: Pärast seda õppetundi oskad Linuxi serveris orienteeruda: kaustades liikuda, faile lugeda ja muuta, näha, kui palju ketast ja mälu on vaba, ning ise käsu kohta abi otsida.

Põhimõisted: shell, prompt, kaust ja tee, absoluutne ja suhteline tee, /etc, /var/log, /home, ls -l, cd, cat, less, nano, man, --help, Tab-klahviga lõpetamine, uname, df, free, uptime, pipe (toru), grep

Shell ja prompt

Pärast sisselogimist suhtled shelliga: see on programm, mis loeb ja käivitab sinu käske. Debianis ja Ubuntus on see tavaliselt bash. Kursorist vasakul on prompt:

anna@web1:~$
root@web1:~#

See ütleb kolm asja: kes sa oled (anna või root), millises serveris (web1) ja millises kaustas sa asud (~ on sinu kodukaust). Viimane märk on oluline: $ tähendab tavakasutajat, # tähendab rooti. Kui näed #, käivitub iga käsk kõigi õigustega. Trüki seal rahulikult.

Kaustad ja teed

Linuxis ripub kõik ühe puu küljes, mis algab kaustast / (juurkaust, mitte segi ajada kasutajaga root). Mõned kaustad tulevad sel kursusel ikka ja jälle ette:

Absoluutne tee algab kaustast /, näiteks /etc/ssh/sshd_config. Suhteline tee algab sealt, kus sa praegu oled: kui asud kaustas /etc, on ssh/sshd_config sama fail. .. on ülemine kaust, . praegune kaust.

anna@web1:~$ pwd
/home/anna
anna@web1:~$ cd /etc/ssh
anna@web1:/etc/ssh$ ls
moduli  ssh_config  ssh_config.d  sshd_config  sshd_config.d  ssh_host_ed25519_key  ssh_host_ed25519_key.pub ...
anna@web1:/etc/ssh$ cd ..
anna@web1:/etc$ cd
anna@web1:~$

cd ilma millegita viib sind tagasi kodukausta.

Failide vaatamine

ls -l näitab rohkem kui ainult nimesid:

anna@web1:/etc/ssh$ ls -l sshd_config ssh_host_ed25519_key ssh_host_ed25519_key.pub
-rw-r--r-- 1 root root 3248 Aug 12 10:01 sshd_config
-rw------- 1 root root  399 Nov  2 14:20 ssh_host_ed25519_key
-rw-r--r-- 1 root root   91 Nov  2 14:20 ssh_host_ed25519_key.pub

Vasakult paremale: õigused, linkide arv, omanik, grupp, suurus baitides, kuupäev ja nimi. Pane tähele erinevust: salajast host key'd (-rw-------) tohib lugeda ainult root, avalikku (-rw-r--r--) kõik. Õppetunnis 3.1 õpid neid õigusi täpselt lugema. ls -la näitab ka peidetud faile: nimesid, mis algavad punktiga, näiteks .ssh.

Sisu lugemiseks:

• cat bestand: kogu fail korraga, mugav lühikeste failide puhul;
• less bestand: sirvi nooleklahvide ja tühikuga, otsi klahviga /woord, välju klahviga q;
• head -n 20 bestand ja tail -n 20 bestand: esimesed või viimased read; tail -f jälgib edasi, kui ridu juurde tuleb.

Faili muutmine nanoga

Seadistust muudad tekstiredaktoris. nano on kõige lihtsam:

root@web1:~# nano /etc/hosts

All on kiirklahvid; ^ tähendab Ctrl-klahvi. Salvestamine on Ctrl+O ja Enter, väljumine Ctrl+X, otsimine Ctrl+W. Kui juba kasutad vim, võid seda teha; minimaalse paigalduse puhul ei ole vim alati täielikult olemas.

Kolm harjumust, mis hoiavad hiljem ära palju peavalu:

1. Tee esmalt koopia: cp /etc/ssh/sshd_config /etc/ssh/sshd_config.bak.
2. Testi seadistust, enne kui teenuse taaskäivitad. Paljudel programmidel on selleks oma käsk: sshd -t, nginx -t (õppetunnid 2.2 ja 7.2).
3. Muuda korraga üht asja, et teaksid, mis vea põhjustas.

Kuidas su serveril läheb?

Mõned käsud, mida kasutad igas olukorras:

anna@web1:~$ uname -a
Linux web1 6.12.0-... #1 SMP ... x86_64 GNU/Linux
anna@web1:~$ uptime
 10:12:44 up 3 days,  2:10,  1 user,  load average: 0.08, 0.05, 0.01
anna@web1:~$ df -h /
Filesystem      Size  Used Avail Use% Mounted on
/dev/sda1        40G  3.1G   35G   9% /
anna@web1:~$ free -h
               total        used        free      shared  buff/cache   available
Mem:           3.8Gi       412Mi       2.9Gi       1.0Mi       720Mi       3.4Gi
Swap:             0B          0B          0B

• uname -a: milline kernel töötab.
• uptime: kui kaua server on juba töötanud ja load average 1, 5 ja 15 minuti kohta. Laias laastus: kui koormus on pikalt suurem kui protsessorituumade arv, tuleb oodata.
• df -h: vaba kettaruum (-h tähendab "human readable", ühikutega G ja M). Täis ketas on üks levinumaid põhjuseid, miks server "niisama" seisma jääb.
• free -h: mälu. Vaata veergu available, mitte free: Linux kasutab vaba mälu vahemäluna (buff/cache) ja annab selle tagasi, kui mõni programm seda vajab.

Ja sinu võrk, õppetunnist 1.2: ip -brief address.

Abi leidmine

Kõiki valikuid ei pea meeles pidama. Küll aga pead teadma, kust need leida:

• man ssh avab käsu juhendi (manual page). Sirvi nagu less puhul, otsi klahviga /. man sshd_config kirjeldab iga seadistatavat sõna selles failis.
• ls --help annab enamiku käskude puhul lühikese valikute loendi.
• Tab-klahv lõpetab käskude ja failide nimed. Kaks korda Tab näitab võimalusi. Nii väldid trükivigu pikkades teedes.
• Nool üles toob varasemad käsud tagasi; history näitab neid kõiki.

Minimaalse paigalduse puhul võivad juhendid puududa. Debianis ja Ubuntus paigaldad need käsuga apt install man-db (moodul 4).

Pipe'id ja grep

Käske saab omavahel ühendada pipe'iga (|): ühe käsu väljund on järgmise sisend. grep filtreerib read, mis sisaldavad mingit sõna:

anna@web1:~$ grep PasswordAuthentication /etc/ssh/sshd_config
#PasswordAuthentication yes
anna@web1:~$ ls -l /etc | less

Read, mis algavad märgiga #, on kommentaarid: need ei tee midagi ja näitavad sageli vaikeväärtust. Õppetunnis 2.2 näed, miks see SSH puhul segadust võib tekitada.

Lõksud

• Kleepimine lugemata. Internetist pärit käsud teevad täpselt seda, mis on kirjas, ka siis, kui see erineb artikli pealkirja lubadusest. Loe iga käsk läbi, enne kui selle käivitad, eriti kui oled root.
• rm puhul prügikasti pole. Mis läinud, see läinud. Ole eriti ettevaatlik käsuga rm -r (kaust koos kogu sisuga) ja metamärkidega nagu *.
• Suurtähed loevad. /etc/SSH ei ole olemas, /etc/ssh on.
• Tühikud teedes peavad olema jutumärkides: cat "/srv/mijn site/index.html". Veel parem: ära kasuta serveris nimedes tühikuid.

Kokkuvõte

• Prompt ütleb, kes sa oled, millises serveris ja kus; # tähendab rooti.
• Seadistus on kaustas /etc, logid kaustas /var/log, programmide andmed kaustas /var/lib, kodukaustad kaustas /home.
• Loe käskudega cat, less, head ja tail; muuda käsuga nano, pärast koopia tegemist, ja testi seadistust enne taaskäivitamist.
• df -h, free -h, uptime ja ip -brief address näitavad, kuidas su serveril läheb.
• Abi leiad käskudest man ja --help; Tab lõpetab nimesid; märgi | ja käsuga grep filtreerid väljundit.

Test (quiz)

Ülesanne

Ülesanne O1.4: Tutvu oma serveriga. Käivita õppetunni käsud oma serveris ja täida: distributsioon ja versioon, kernel, vaba kettaruum, saadaolev mälu, koormus, IPv4 ja IPv6 ning millised failid kaustas /etc/ssh on loetavad ainult rootile. Seejärel vasta kahele küsimusele selle kohta, mida nägid.

Loe edasi

• VPS-i kettaruumi suurendamine
• SSH-ligipääs ja Terminal DirectAdminis: millistes pakettides ja kuidas sisse logida
• Debiani teatmik, 1. peatükk (käsurea juhend): https://www.debian.org/doc/manuals/debian-reference/ch01.en.html
• Filesystem Hierarchy Standard 3.0: https://refspecs.linuxfoundation.org/FHS_3.0/fhs/index.html